skola
|
rogorc irkveva Cvens sofelSi Zvel droSic yofila bavSvebisaTvis
swavla _ ganaTlebis miRebis tradiciuli forma _ skola, romelic mdebareobda
dRevandeli skolis Senobis Crdilo _ aRmosavleT mxares, ramdenime aTeuli metris
daSorebiT, yofili kolmeurneobis kantoris (dRevandeli mSenebare wminda Tamar
mefis taZris) ezoSi. is skola oTxwliani iyo da mas `qarTvelTa Soris wera _
kiTxvis gamavrcelebeli sazogadoeba exmareboda ilia WavWavaZis xelmZRvanelobiT.
am da Tanamedrove skolis adgilas sul adre Tavisufali adgilebi iyo, sadac zogjer
fexburTs TamaSobdnen. aq wvimis dros wyali dgeboda da gareuli frinvelebi
jdebodnen.
daaxloebiT 1930naec.ge wels am teritoriaze axladSeqmnili kolmeurneobis
obieqtebi ganTavsda, is skola daSales da savaraudod droebiT erTi wlis ganmavlobaSi soflis erT _
erTi macxovreblis saxlSi ganaTavses. mis mgivrad axali xis skola aaSenes
Tanamedrove skolis ukana mxares, iq sadac amJamad kalaTburTis moedania, 2 Ziri
maRali palmis ukan. is Zvel skolasTan SedarebiT ufro didi da srulyofili iyo.
sxva werilobiTi cnobebi (skolis pasporti da brZanebis wignebi) ki am skolis
agebis TariRad 1910 wels asaxelebs, magram romelia amaTgan swori, dRes amis Tqma Znelia. mis asagebad
gamoiyenes amave periodSi komunistur _ aTeisturi reJimis mier gauwyinaris
sasaflaoze dangreuli eklesiis masala, am skolaSi dakides amave eklesiis zarebi,
xolo misi iatakis gaTlili qvebi skolis saval bilikebad gamoiyenes, romlebic
dagebuli iyo WiSkridan skolamde da aseve
sxvaganac. amave qvebiT iyo agebuli burjebic (boknebic), romlebzec skola idga
da maTi simaRle daaxloebiT 1,4 metri iyo. am qvebis nawili Semdeg axali skolis
fundamentSic (saZirkvelSic) Caayoles, nawili ki ezoSi da mis gareTac gaifanta.
es skolac oTxwliani iyo da mas mTavari da aseve skolis ukana samanqano gzis
paraleluri mdebareoba ekava.
daaxloebiT 1946 wels am skolas Crdilo _ aRmosavleT mxares, gzis
marTobuli mimarTulebiT, win moxveuli mdebareobiT, kidev miuSenes SedarebiT
mcire zomis Senoba, romlis oTaxebis xarjzec skolas kidev moemata
ramodenime oTaxi da is 7 wlianad gadaakeTes, am minaSenis masalad gamoiyenes
abaSis raionis maSindeli sofel kadaris (dRes ukve nasoflaria Zveli abaSis
TemSi) mosaxleobis sacxovrebeli saxlebi, romelTa patronebic sxva
TanasoflelebTan erTad, lavrenti berias iniciativiT qveynis maSindelma
xelmZRvanelebma erT RameSi aasaxles da afxazeTis avtonomiuri respublikis
teritoriaze, gulrifSis raionis sofel drandaSi Caasaxles iq qarTvelTa
demografiuli mdgomareobis gamosworebis mizniT (drandaSi cixidan 1 kilometris
daSorebiT aris maTi dasaxleba, romelsac xalxi mSobliuri raionis saxelis
ukvdavsayofad `saabaSos~ eZaxis). es masala Cvens sofelSi adgilobrivma
macxovreblebma urmebiT Semozides. skolaSi moswavleTa ZiriTad kontingents
Seadgendnen gauwyinarSi, qviSanWalaSi da nawilobriv pirvel maisSi (grigoliebis quCis) macxovrebeli
bavSvebi. im skolaSi pirveli qarTulis gakveTili Caatara cnobilma qarTvelma
moRvawem grigol abaSiZem.
1946 wels (aseve sxva cnobis mixedviT 1934 wels) ki im skolis
aRmosavleTis mxaris erT _ erTi oTaxi Suaze gadakedles da amis xarjze skola 8
wliani gaxda, mas saxelad gauwyinaris rvawliani skola uwodes, manamde ki mas gauwyinaris arasrul saSualo
skolas uwodebdnen. Zvel skolaSi samaswavleblo da direqtoris kabineti samxreT _
dasavleTis mxaris bolos, erTmaneTis gverdiT iyo ganlagebuli. skolaSi yvela oTaxi cal (ukana) mxareze iyo
(garda direqtoris kabinetisa) da maT win Ria derefani mdebareobda, romelzec Sua
adgilas wina mxridan ramodenimeTvliani kibe iyo midgmuli. derefanSi gakruli iyo
warCinebul moswavleTa stendi, lozungi, kedlis gazeTi da sainformacio kuTxe.
skolis Senoba daaxloebiT 60 _ 70-ian wlebamde kramitiT iyo daxuruli, Semdeg ki
mas Siferi daaxures. es Senoba 1981 wlis zafxulSi gaaremontes. skolaBbuxrebiT,
mogvianebiT SeSis RumelebiTac Tbeboda. iqve iyo pionerTa oTaxi Tavisi
aRWurvilobiT. ezoSi ki funqcionirebda bufeti, romelSic gamyidvelad mayvala
qunTelia, bolos ki nani gaxokiZe
muSaobda (iq TiTqmis yoveldRe
Sesaferisi didi manqaniT mohqondaT purebi, funTuSebi (bulkebi), `korJikebi~, kanfetebi, limonaTebi da sxva
tkbileuli, axali skolis bufetSi (sadac sasadilo oTaxic iyo, dRevandel SeSis
dasayrel oTaxSi) ki wvnian kerZebsac amzadebdnen, iq hqondaT didi macivari,
romelic dResac Senaxulia da gazqura), aseve Zveli skolis ezoSi iyo Ria sportuli
moedani, saxelosno, beReli, da sxva obieqtebi. garda amisa aq 60 _ ian
wlebSi gaburRes maRali xarisxis, 300 metri siRrmis arteziuli Wa, romelic dResac mwyobrSia da yvelaze Rrmaa mTels
sofelSi. misi wyliT adre mosaxleobac sargeblobda. am adgilis maxloblad iyo
skolis ezoSi Casasvleli karebi. ukana ezoSi hqondaT SemoRobili saskolo nakveTi,
sadac bavSvebi Sromis gakveTilze Sromobdnen, gamwvanebuli iyo ezoc, sadac
xarobda palmebi, Wadrebi (maTi nawili
dResac aris), buCqebi da sxva mcenareebi.
1966 wlis ivnisSi sofel gauwyinarSi CairTo eleqtrodeni da
ganaTebul iqna skolac, ramac
mniSvnelovanwilad Seuwyo xeli mis Semdgom ganviTarebas.
Zvel skolaSic aqtiurad mimdinareobda saswavlo procesi, ewyoboda
sxvadasxva saxis RonisZiebebi: I klasidan moswavleebs iRebdnen
oqtombrelTa, IV klasidan pionerul, VIII
klasidan ki komkavSirul organizaciebSi. skolaSi iyo pionerxelmZRvaneli (meri
gogiSvili, lali anakiZe, bolos, axal skolaSi medea xubua), pionerTa razmeuli.
oqtombrel bavSvebs mkerdze ekeTaT liTonisagan damzadebuli wiTeli xuTqimiani
varskvlavi (`broSka~), romlis centrSi vladimer leninis (ulianovis) bavSvobis
saxis suraTi iyo, pionerebis simbolod ki wiTeli samkuTxa yelsaxvevi iqca,
erTxans maTac hqondaT samkerde niSani _ xuTqimian varskvlavSi (romelsac zemoT
samwveriani ali asdioda) Caxatuli leninis saxe gverdidan. komkavSirelebs aseve
mkerdze ekeTaT aseve liTonis patara droSis niSani, romelzec leninis saxe iyo
gamosaxuli gverdiTa xedSi. moswavleebs skolis forma ecvaT: biWebs muqi lurji
feris Sarval _ kostumi (kostums xSirad marcxena mklavze TeTri niSani hqonda)
TeTri perangiT (`saroCkiT~), maT didi Tmis tarebis uflebas ar aZlevdnen; gogonebs
Savi kaba da TeTri zeda emosaT,
Tmebze ki TeTri bafTa (banti) ekeTaT. skolaSi ewyoboda eqskursiebi
sxvadasxva saxis RirsSesaniSnaobebis (istoriuli Zeglebis, muzeumebis, gamoCenil
moRvaweTa saxl _ muzeumebis, kulturuli obieqtebisa da samecniero _ teqnikur
miRwevaTa) dasaTvaliereblad. moswavleebi xelmZRvanelebTan erTad gamoscemdnen
kedlis gazeTebs, monawileobdnen turebSi, gonebriv da sportul SejibrebebSi,
sxvadasxva TariRebTan dakavSirebul aRlumebSi (`paradebSi~, 1 maiss, mSromelTa
saerTaSoriso solidarobis dRes da 7 noembers, didi oqtombris socialisturi
revoluciis dRes, saamisod bavSvebs fizkulturis maswavlebeli daviT (daTiko)
jalaRonia amzadebda quCaSi mwyobrad siarulSi), karnaval _ zeimebsa da sxva
RonisZiebebSi; agrovebdnen makulaturas, ekalas, jarTsa da TuTis foTlebs
abreSumis gamosakvebad, romelic maSin
skolasa da moswavleTa mSoblebs ejdaT. skolaSi bavSvebi iwerdnen Jurnal _
gazeTebs: `dila~, `pioneri~ (pioneruli organizaciis daSlis Semdeg
`nakaduli~), `norCi lenineli~, `mecniereba da teqnika~ da sxva.
CvenTan 60 _ ian wlebamde sawerad kalami (e.w. `pero~, romelsac
kalmistari hqonda) da melani gamoiyeneboda. liTonis kalmis CaWril wvers xSirad
asvelebdnen melniT, romelsac samelneSi asxamdnen. Semdeg ki es kalmebi
gaumjobesda, maT rezinis calmxrivad daxSuli mili hqondaT, romelSic masze xelis
moWerisa da Semdgomi gaSvebiT melani Seiwoveboda da is weris dros TandaTan
qvemoT, kalmis specialuri wverisken TviTdinebiT Camoedineboda, amis gamo misi
dasveleba melniT saWiro ar iyo. 70 _ iani wlebis Semdeg ki pirveli avtokalmebic
(`pastebi~) gamoCnda, Tumca maTi intensiurad gamoyeneba skolebSi mxolod 80 _
iani wlebis Semdeg
daiwyes. avtokalami ungrelma msaxiobma da Jurnalistma laslo binom gamoigona
1930 wels, misi warmoeba daiwyo 1940 wlidan argentinaSi, buenos _ airesSi.
skolaSi sul adre swavla mcire xans fasiani iyo. Semdeg ki
gadasaxadi gaauqmes. saskolo saxelmZRvaneloebsac moswavleebs saswavlo wlis
dasawyisSi ufasod urigebdnen, xolo wlis
bolos mas isev skola daibrunebda da momaval wels sxva moswavleebs gadascemda.
zogjer ewyoboda komunisturi SabaTobebi (ufro sworad kviraobebi, vinaidan maSin SabaTs swavla iyo), romlis drosac bavSvebi da maswavleblebi
skolis ezos alagebdnen, rgavdnen nergebs, awesrigebdnen Senobasac. gasakviri ar
aris, rom im periodSi saskolo cxovrebas rusuli ideologiis kvali etyoboda.
gavida sakmao dro da ukve daZvelebuli, xis patara skolis
nacvlad saWiro gaxda axali, Tanamedrove kapitaluri skola. misi mSenebloba daiwyes 1988 wels. maSindeli
cxakaiis (dRevandeli senakis) samSeneblo organizaciis xelmZRvanelobiTa da
adgilobrivi muSaxelis daxmarebiT 1989 wlis seqtemberSi Cvenma sofelma izeima
axali, orsarTuliani, rkina _ betonis filebiT (`sinkarebiT~) agebuli da SiferiT
gadaxuruli (masSi asasvlelebia datanebuli), eleqtroficirebuli skolis Senobis
gaxsna, romelic aaSenes Zveli skolis
wina mxares da dResac es skola funqcionirebs. misi Senobis sasargeblo moculoba
4490 kuburi metria, romelsac miwaze 750 kvadratuli metri farTobi ukavia. is
Zveli skola ki daSales da gayides.
amave periods daemTxva respublikaSi swavlebis 11 wliani gegmis
ganxorcieleba (manamde swavla saSualo ganaTlebis misaRebad 10 saswavlo wels
grZeldeboda): bavSvebi VII klasidan pirdapir IX klasSi gadaiyvanes VIII klasis
gauvlelad, amiT ganxorcielda e.w. `naxtomi~. axali skola gaxsnisTanave
gadakeTda 9 wlianad da mas ewoda `gauwyinaris arasruli saSualo skola~.
es skola 1,6 metris simaRlis fundamentze dgas. masSi pirvel
sarTulze sul 16 oTaxia, kerZod: I _ IV klasebi,
musikis kabineti pianinoTi, biblioTekis nawili, bufeti, saaqto darbazi,
darajis oTaxi, maRalWeriani, saWiro inventariT aRWurvili didi sportuli darbazi,
is skolis Senobis aRmosavleT mxaresaa midgmuli ukan moxveuli mimarTulebiT,
romlis SesasvlelTan xelmarcxniv aris fizkulturis maswavleblisa da tansacmlis
gamosacvleli (moswavleebisaTvis fizkulturis formis Casacmeli) oTaxebi. amave
sarTulze aris Semosasvleli (sadac gakrulia skolis matianes, warCinebul
moswavleTa da sxva stendebi, sainformacio dafa da xatebis kuTxe) da damxmare
saTavsoebi. skolas gverdidan da uknidan kidev aqvs ramodenime karebi, saaqto
(is axlaxans amoaSenes) da sportul darbazebSi, aivanSi da SeSebis sawyob (sadac
adre bufeti iyo) oTaxSi Semosasvlelad. adre funqcionirebda garderobic, romelsac
mzevinar naWyebia (kutaiwereli) xelmZRvanelobda, saskolo biblioTekis gamge ki
izolda (izo) grigolia iyo.
meore sarTulze ganTavsebulia V _ IX klasebi (adre klasebisa da
kabinetebis ganawileba oTaxebSi ramdenadme gansxvavdeboda dRevandelisagan), samaswavleblo
(televizoriTa da magTi fiqsis usadeno telefoniT), lurji minis filebis kedliani
direqtoris kabineti (is adre pirvel sarTulze iyo, sadac axla nana anakiZis
klasis oTaxia da iq sakabelo telefonic idga), saTanado materialur _ teqnikuri
baziT, masalebiTa da sxva saWiro inventariT aRWurvili fizikis, qimiisa da
biologiis gaerTianebuli laboratoria, romelic 2009 wels moewyo. 2007 wlis bolos
skolas `irmis naxtomis~ programiT usasyidlod gadmoeca 4 kompiuteri,
samaswavleblos gverdiTa oTaxSi moewyo maTi kabineti (merxebi pirveli maisis
skolam gadmogvca, romlebic daTo Turqiam mogvatanina cxeniTa da `kaWkiT~), rac
didi nabiji iyo Tanamedrove ganaTlebisaken mimaval gzaze, skolaSi aseve gvaqvs
abaSis saarCevno olqidan naTxovari qseroqsi, rac sakmaod saWioro xelsawyoa.
kompiuterebis oTaxis kar _ fanjrebis gisosebi sxvaTa daxmarebiT murman (muriko)
fircxalavam daamzada (`dasvarka~) oleg ratianis saxlSi da adgilze Casva.
skolaSi kompiuterebis (informaciuli da sakomunikacio teqnologiebi _ ist)
maswavlebeli da araoficialuri sainformacio menejeri laSa surgulaZea. manamde
SenobaSi xelaxla gamoiyvanes eleqtrodenis moSlili sadenebi (`Snurebi~). yvela
klassa da saswavlo oTaxSi aris maswavleblis magida, merxebi,
dafa, karadebi, fardebdakidebuli didi Seminuli fanjrebi, qoTnis
yvavilebi, sanagve yuTebi, suraTebi, TvalsaCinoebebi da xatebis kuTxe. aseve
meore sarTulzea soflis biblioTekis ZiriTadi oTaxic. es ukanaskneli axali
kantoris dangrevis gamo aq ganaTavses da mas dRemde iamze vefxvaZe ganagebs. am samkiTxveloTi, sadac mravali
wigni da Jurnal _ gazeTia, moswavleebi da soflis mosaxleoba sargeblobs, zogjer
sxva soflelebic modian aq amave miznebisaTvis. aqvea aivani da sxva
oTaxebi, zemoT sul 14 oTaxia. saklaso da
sxva oTaxebis umetesobaSi xis wiTlad SeRebili iatakia dagebuli, derefnebsa da
sxva adgilebSi ki betonis iatakia, kedlebi da Weri mTels skolaSi aseve
betonisaa (baTqaSisaa). SenobaSi oTaxebi
ganlagebulia or mwkrivad, maT SuaSi
derefania (`kalidoria~), sadac gamokrulia cnobil moRvaweTa da sxva suraTebi.
Senobis sarTulebi erTmaneTs or adgilas kibeebis saSualebiT ukavSirdebian. winaT
mTeli skola Tbeboda qvanaxSirze momuSave centraluri gaTbobis radiatorebiT
(`atapleniebiT~), Semdeg is moiSala da
amJamad aq SeSis Rumelebia. Senobas drodadro kosmetikur remontsac ukeTeben da
anaxleben inventars; bolo xans miiRes abaSis yofili prof _ teqnikumis
merxebi da skamebi, aseve moswavlis axali, erTadgiliani 10 cali
merxi skamebiT, Zveli merxebi ki
oradgiliania.
keTilmowyobili da gamwvanebulia 7900 kvadratuli metri farTobis
mqone ezo, romlis nawili moasfaltebulia, nawili ki balaxiTaa dafaruli. skolis
ezos winidan Semovlebuli aqvs rkinis talRovani furclebis meseri, mis gaswvriv 2009 wels 18 Ziri tirifi (maTi
sarebi) da maT ukan naZvebi darges, aseve aq aris palmebi, dracanebi, buCqebi,
yvavilebi da sxva dekoratiuli mcenareebi. aq dResac aris naxsenebi arteziuli
Wa, romlidanac wyals xeliT tumbaven (aqaCaveben), aqve aRmarTulia saqarTvelos xuTjvriani
saxelmwifo droSa. ezos danarCeni ori gverdi da ukana mxare ki 1,4 metri
simaRlisa da 1,8 metri siganis `ugolnikebisagan~ Sekrul marTkuTxa CarCoebSi
Casmuli 2 milimetri diametrisa da 7 santimetri ujredebis (`kletkebis~) mqone mavTulbadiTaa SemoRobili, romlebTac
Ziri Cabetonebuli aqvT. ezos winidan
aqvs mTavari Semosasvleli kari da WiSkari, ukana Robeze ki zemodan adamianis
gadmosasvleli kibea. ezoSi aris Zveli skolis droindeli palmis, msxlis, Wadris,
Txmelas, tyemlisa da sxva xeebi, ukana mxares Txmelebi da ekal _ bardebi
amovida. aq mowyobilia fexburTis, frenburTisa da kalaTburTis Ria moednebi
(sadac skolis bavSvebis garda arasaswavlo dros soflis biWebic, vaJebic
TamaSoben), sarbeni bilikebi; aseve aq
aris Zveli saqvabes nagebobis naSTi (`kaCigaria~, sadac adre Jani (Janiko)
surgulaZe da oTar janjRava muSaobdnen),
soflis N114
transformatori, Wa, patara Senoba, maswavleblebisa da moswavleebis
sapirfareSoebi (tualetebi, maT moswavleebi saWiro oTaxs eZaxian) da sxva
obieqtebi. adre iyo wylis avzi (romelic jondo Toduas mihyides) da eleqtrotumbo
(`nasosi~), romlebic centraluri gaTbobisaTvis
iyo saWiro. aseve Senobis kibeebis axlos mowyobili hqondaT patara
meteorologiuri moedani, sadac iyo qaris siCqarisa da mimarTulebis sazomi
flugeri, meteorologiuri jixuri Sig
moTavsebuli haeris temperaturis sazomi TermometriT da sxva.
saqarTvelos damoukideblobis mopovebis Semdeg, Cvens skolaSic
daiSala oqtombrelTa, pionerTa da komkavSirTa organizaciebi. maT nacvlad
Camoyalibda da erTxans arsebobda bavSvTa organizacia `aisi~. garkveuli
cvlilebebi ganicada saswavlo sagnebma da maTma Sinaarsma. ukve yofili sabWoTa
kavSiris istoria, geografia da samarTalmcodneoba amoRebul iqna swavlebidan. aseve Semovida
zogierTi axali sagani (magaliTad religia), moxda sxva cvlilebebic. gasuli
saukunis 90 _ ian wlebSi Cvens qveyanaSi mimdinare sxvadasxva saxis omebma,
areulobebma, aseve mZime ekonomikurma da
kriminalurma situaciam Cvens skolazec iqonia uaryofiTi gavlena: skolis win
Camovardnilma Wurvma daamsxvria misi minebi, Sewyda swavla, aseve moipares ramodenime xelsawyo, Semcirda moswavleTa raodenoba, gauaresda
swavlis xarisxi, maswavlebelTa da teqnikuri personalis (damlagebeli, daraji,
meezove) xelfasebi didxans ar gaicemoda.
mogvianebiT gauwyinaris skolaSi
ganxorcielda sxvadasxva saxis cvlilebebi: 2000 _ 2004 wlebSi skolaSi
funqcionirebda kerZo, fasiani saSualo skolis X _ XI klasebi _ `inteleqti~, mis Sesaqmnelad saWiro Tanxis nawili
gauwyinaris mosaxleobaSi `Camokrifes~, aseve sxvebic dagvexmarnen, magram Semdeg misi SenarCuneba garkveuli
mizezebis (moswavleTa mcire raodenoba, swavlis safasuris arseboba) gamo ver
moxerxda da skola isev 9 wliani darCa. Semdeg mas daerqva `sabazo skola~, xolo
2006 wlis Semdeg ki Cveni skolis saxelwodebaa `gauwyinaris sajaro sabazo
skola~; gafarTovda misi avtonomia da ramdenadme Seicvala mmarTvelobis formac.
amasTanave gauwyinaris skolaSi moRvaweobda da dResac
moRvaweobs mravali damsaxurebuli pedagogi.
dResdReobiT skolaSi 17 maswavlebeli muSaobs, esenia: nana anakiZe
(dawyebiTi), ciala gogolaZe (dawyebiTi), makrine kobaxiZe (dawyebiTi), nina
(nunuka) xoneliZe (musika), spartak verulaSvili (sporti), laSa surgulaZe
(qimia, kompiuteri, xelovneba), lali mgelaZe (biologia, Sroma, xelovneba),
manana Telia (maTematika), irma wulaZe (rusuli), medea xubua (geografia),
enZela verulaSvili (istoria), Tea surgulaZe (qarTuli), nino (nana) megeneiSvili (qarTuli, (direqtori)),
meri kapanaZe (fizika), nino vekua da salome dundua (inglisuri), aseve skolaSi
aris cekvis kerZo fasiani wre, adre misi maswavlebeli iyo guram sixaruliZe
(samtrediidan), Semdeg zurab JRenti (abaSidan), dRes ki avTandil (avTo) Toduaa,
masve aqvs oficialurad qarTuli cekvis saaTic (sofel Zveli abaSidan), skolaSi
arCeulia sameurveo sabWo 4 maswavleblisa da 4 mSoblis SemadgenlobiT, romlis Tavmjdomarea makrine (maka) kobaxiZe. Cvens skolas aseve hyavs
administracia _ buRalteri nino dundua (is da direqtori direqcias Seadgens) da
damxmare (teqnikuri) personali: damlagebeli margalita (nana) esakia (axlaxans
damlageblad misi Svili ana ratiani gaformda, adre damlageblebi iyvnen: domna,
igive madona da vardo Turqiebi, guli surgulaZe, nina sturua) da daraji jemal
grigolia (manamde daraji da meezove oTar
janjRava iyo, ufro adre, Zvel skolaSi guram SaTiriSvili, kidev ufro adre
(sxvadasxva dros) aseve meezovebi iyvnen Janiko, vano da aleqsandre
surgulaZeebi). bufetSi nani gaxokiZis Semdeg mayvala Turqia muSaobda, 2009 wlidan ki _ nana mamforiaa. adre skolaSi
dadiodnen Semmowmebeli revizorebi, romlebic ZiriTadad moswavleTa codnis dones
amowmebdnen. am skolaSi 1988 _ 1991 wlebSi qarTul enasa da literaturas aswavlda
maia ninua (mas Tavisi sadamrigeblo klasic hyavda), romelic Semdeg mcxeTaSi
monazvnad wavida deda sidonias saxeliT, is erTxans vanis eklesiaSic iyo.
Cveni
skolis sxvadasxva drois direqtorebisa da maTi movaleobebis SemsrulebelTa
arasruli sia Semdegnairad gamoiyureba: giorgi janeliZe, galina saxokia, biZina gabelaia, biqtor RvaberiZe (is
germania _ sabWoTa kavSiris omidan kapitnis CiniT dabrunda), mixeil dondua
(direqtorobis wlebi 1938 _ 1939ww. istoria), v. gigineiSvili (1939w.), grigol janaSia (1939 _ 1940ww.),
luba miqaZe (1940w. qimia, fizika, robert ratianis deda,
gauwyinareli), melqisadek (griSa) ratiani (1940 _ 1941ww. istoria, geografia, oleg
ratianis biZa, gauwyinareli), mixeil komaxiZe (1941 _ 1942ww. ivane komaxiZis
meurve, kutaiwereli), lia SaTiriSvili (1942 _ 1943ww. rusuli, germanuli, murman
SaTiriSvilis mamida, pirvel maiseli), aneta xaburzania (1943 _ 1944ww.
qarTuli), oTar janeliZe (1944 _ 1947ww. maTematika,
marneli), aleqsandre kupreiSvili (1947 _ 1948ww. maTematika), lili qavTaraZe
(1948 _ 1950ww. qarTuli, germanuli, murman SaTiriSvilis bicola, pirvel
maiseli), zina comaia (1948w. istoria, geografia, pirvel maiseli), igive lia SaTiriSvili
(1948 _ 1950ww.), SoTa (platon) janjRava (1950 _ 1953ww. marneli), avTandil
fanculaia (1953 _ 1972ww. istoria, gegeWkoris (dRevandeli martvilis) raion
sofel banZidan, is mdgmurad iyo jer tariel surgulaZis, Semdeg ki soso Turqias
saxlSi), alalo (aliko) grigolia (1973 _ 1994ww. fizika, marneli), enZela
verulaSvili (1994 _ 2004ww. istoria, pirvel maiseli), nino megeneiSvili (2004
wlidan dRemde, qarTuli, gauwyinareli, mis direqtorad mosvlas win uZRoda
konfliqturi situaciebi). direqtorebi skolaSi ama Tu im sagansac aswavlidnen,
maT hyavdaT moadgile _ saswavlo nawilis gamge (magaliTad alikos dros enZela
verulaSvili, nanas dros, bolos ia
migineiSvili iyo).
magram rogorc yvela, aseve Cvens skolaSic
upirveles yovlisa mTavaria wesieri da ganaTlebuli Taobis aRzrdis sakiTxi. es
skola Cveni soflis yvelaze didi dawesebulebaa. aq dRes
65 moswavle, 40 vaJi (biWi) da 25 gogona swavlobs (ZiriTadad gauwyinaridan,
aseve qviSanWalidan swavlobs, nawili
siRaribis zRvars qvemoT myofi ojaxebidanaa. iyo dro, roca gauwyinaris skolaSi mniSvnelovnad
meti raodenobis, 150 da meti moswavle Rebulobda ganaTlebas da isini erTxans or smend (cvlad) dadiodnen.
gakveTilebis dadgomisa da gamosvlis dros (gakveTili 45 wuTiania, dasveneba ki
10 wuTiani, winaT 20 wuTiani didi dasvenebac
iyo, diliT swavla 9 saaTze, xolo zamTarSi 10 _ is naxevarze iwyeba da 3
saaTis Semdeg mTavrdeba, 4 _ 7 gakveTili dReSi klasebis mixedviT) morige
maswavleblebi eleqtrozars, rodesac deni ar aris xelis zars rekaven (Zveli
skolis eklesiis zarebi daikarga), isini meore sarTulzea, adre pirvel sarTulzec
iyo denis zari. skolaSi bavSvebi dilas modian, maT wignebi, rveulebi da saskolo
nivTebi (romelTac mSoblebi TviTon
yiduloben, rac garkveul sirTules warmoadgens, Tumca ukve ramodenime
welia pirvelklaselebs saxelmZRvaneloebsa da CanTebs ufasod urigeben, 2010 wlis
seqtemberSi ki wignebi xelmokle ojaxebis bavSvebsac ufasod gadasces) zurgisa da
mxarze gadasakidebeli CanTebiT moaqvT; isini Sin swavloben gakveTilebs,
asruleben saSinao davalebebs, skolaSi iTviseben maswavleblis mier axlad axsnil
gakveTilebs, weren saklaso, testur, sakontrolo da laboratoriul (praqtikul)
samuSaoebs; aseve isini monawileoben turebSi, konkursebSi, olimpiadebSi,
sportul da sxva RonisZiebebSi. adre
diliT, Tu Sesaferisi amindi iyo, gakveTilebis dadgomamde fizkulturis
maswavleblis, daTiko jalaRonias xelmZRvanelobiT skolis ezoSi dilis varjiSebi
(`fizariatka~) ewyoboda. yovel klass Tavisi damrigebeli hyavs. gauwyinaris Zvel
skolaSi daaxloebiT 1950 wlamde ucxo enad germanuli iswavleboda, Semdeg ki ucxo
ena franguli iyo, dRes ki inglisurs aswavlian (saqarTvelos damoukideblobis
mopovebis Semdeg rusulic ucxo enis saxiT iswavleba). skolaSi periodulad iwveven
mSobelTa krebas, sadac mSoblebs acnobenN maTi Svilebis warmatebis, yofa _ qcevisa da problemebis Sesaxeb, codnis donis amaRlebisa da siZneleTa daZlevis
mizniT dasaxaven Semdgomi moqmedebis gzebs.
moswavleebi saswavlo wlis bolos
xSirad abareben gamocdasa da testirebas; saaxalwlod da saswavlo wlis bolos sportdarbazSi
awyoben karnavals, zeimsa da sxva sanaxaobebs. zogjer, religiur dResaswaulebze
isini skolidan eklesiaSi mihyavT, aseve dadian eqskursiaze, koncertebsa da sxva
Sesaferis RonisZiebebze. skolaSi drodadro cirki da gasarTobi sanaxaobebis
warmomdgenebi modian. 90 _ ian wlebamde
kviraSi 6 dRes swavlobdnen (kviras isvenebdnen), Semdeg ki 5 _ dRian swavlebaze
gadavidnen, SabaTsa da kviras dasvenebis dReebia. bavSvebs ianvris TveSi
saaxalwlo _ saSobao ramodenimekvirian, zafxulobiT ki ivnis _ agvistos TveebSi 3
Tvian ardadegebze uSveben, aseve isveneben zogierT religiur da saero
dResaswaulebzec. axali saswavlo weli komunistebis dros 1 seqtembers iwyeboda,
damoukideblobis periodSi ki axali saswavlo wlis dadgomis TariRi umetesad 15 _
20 seqtemberia, zafxulobiT moswavleTa daTxovnebi ivnisis Sua ricxvebidan
iwyeba. aseve adrindeli Sefasebis 5 niSniani sistema (moswavleebs niSnebs
dRiurebSi uwerdnen) 10 qulianiT Seicvala,
pirvel klasSi ki qulebi ar iwereba da gakveTilebi 35 wuTiania, Ddidi dasveneba ki _ 40 wuTiani. 2009 wlidan ki
saqarTvelos skolebSi moswavleebi 12 klass amTavreben. Cveni skolis damTavrebis
Semdeg, zafxulSi moswavleebi mSoblebis
daxmarebiT eqskursias, bolo zarsa (sportul darbazSi) da banketis sufras
awyoben. gauwyinaris skolis kursdamTavrebulTa nawili Semdeg X klasSi swavlas
pirveli maisis sajaro skolasa (sadac dRes direqtori rita gogiSvilia, saswavlo
nawili _ eleonora arvelaZe, iq 200 _ ze meti
moswavle da 21 maswavlebelia) da sxva saswavleblebSi agrZelebs; adre ki
9 klas damTavrebulTa nawili abaSis ukve gauqmebul profteqnikumSic agrZelebda
swavlas, sadac muSaobda Cveni Tanasofleli jemal okujava. skolaSi miRebuli codna
_ gamocdileba axalgazrdebs farTod uxsnis gzas cxovrebis Semdgom etapebze
aqtiuri moRvaweobisaTvis. sxvadasxva dros aq swavlobdnen bavSvebi, romlebmac
Semdeg did warmatebebs miaRwies rogorc adgilobrivi, aseve saqarTvelosa da
saerTaSoriso masStabebiT, miiRes maRali
samecniero xarisxebi da araerTxel asaxeles mSobliuri skola, maT Sorisaa SemdegSi
saqarTvelos parlamentis (dRes ukve yofili) maJoritari deputati abaSis raionidan
Tengiz kalandaZe, energetikis dargis maRalCinosani iveri SalamberiZe,
fesburTeli sevasti Todua da sxvebi.
Cveni skola kvlav agrZelebs sasaxelo TaobaTa aRzrda _
gamoSvebis metad sapasuxismgeblo process!
No comments:
Post a Comment