YyofiliZvelikantora
|
gauwyinaris centrSi, iq sadac axla wminda Tamar
mefis saxelobis taZari Sendeba, adre leninis saxelobis kolmeurneobis kantora da
ezo iyo. is XX saukunis 40 _ ian wlebamde cnobili revolucioneris, mixa cxakaias
saxels atarebda. am ezoSi adre xis
kantora idga, Semdeg is daSales da iqve axlos 1973 wels qvis (gareTa mxare
tufis gaTlili qvebis, SigniTa kedlebi ki aguris iyo) kantora aaSenes, romelic 1
metris simaRlis fundamentze idga da Siferis gadaxurva hqonda. iq iyo mowyobili
oTaxebi, kabinetebi, sadac muSaobda molare, buRalteri, statistikosi,
damlagebeli liana aSveTia (manamde ki
venera TedoraZe, luba janjRava) daraji (yarauli) guram SaTiriSvili da SoTa
fircxalava. aq momuSaveTa nawili igive iyo vinc axal kantoraSi muSaobda. sxvadasxva
dros kolmeurneobis Tavmjdomareebi iyvnen galaqtion arvelaZe, kapiton gogiSvili,
galaqtion Todua, iulia dundua, kolia CargeiSvili, daviT melia, karlo grigolia,
konstantine qunTelia, WiWiko dundua, Salva vasaZe, sergo ratiani (Tavmjdomared
muSaobda 1954 _ 1970 wlebSi), robert ratiani (1970 _ 1982ww.), Teimuraz dundua
(1982 _ 1985ww.), isev robert ratiani (1985 _ 1990ww.), vaJa kopaleiSvili (1990
_ 1991ww.) (iyvnen sxva Tavmjdomareebic). bolo Tavmjdomare aqac iyo igive
malxaz Turqia (1991 _ dan kolmeurneobis daSlamde, 1994 wlamde). axal kantoraSi
gadatanamde aq iyo ganTavsebuli soflis biblioTekac, romlis gamge Jenia
frangiSvili iyo. kantoras ukana mxares hqonda patara darbazi, erT oTaxSi ki
satelefono sadguri (ats) moawyves, romelic soflis maSindel satelefono qsels
emsaxureboda. mogvianebiT kantora liana aSveTias saxlis win axal SenobaSi
ganaTavses, Tumca es Senoba ki
nawilobriv mainc moqmedebda. mis gverdiT 1993 wlis 23 oqtombers, samoqalaqo
omis dros, RamiT aqac Camovarda Wurvi, ris Sedegadac Senoba dazianda. es Senoba
kolmeurneobis daSlasTan erTad nel _ nela ganadgurda, 2012 wels ki soflis
axalgazrdebma maSindeli kantoris SemorCenili kedlebi daSales da misi qvebi da
agurebi maxloblad daalages, rac Semdeg taZris mSeneblobisaTvis gamodgeba.
am kantoris ezoSi iyo Zveli xis
sawyobi, romelic daingra. adre sxva
adgilidan aq iyo gadmotanili qaTmebis fermac. aseve ezos wina mxares, skolis
Robis gverdiT agebuli iyo berketis meore sawyobi, sadac `nasipad~ Rebulobdnen
qatos da sxva produqtebs. Semdeg ukana mxares aages didi rkinis sawyobi,
romelic garedan dafaruli iyo furclovani SiferiT. iq inaxavdnen koleqtivis
yanebSi moweul didi raodenobiT siminds, xaxvs, Warxals (boloks) da sxva
Wirnaxuls. hqondaT simindis eleqtrosafSvneli (dasaTes siminds ki xeliT
fSvnidnen, raTa marcvlebi safSvnelis kbilanebs ar daezianebinaT) da sxva
mowyobilobebi. bolos es sawyobic daSales da gayides. maT garda kolmeurneobas kidev ekuTvnoda
soflis meRoreobisa da mesaqonleobis fermebi, soflteqnikis ezo da mTeli saxnav _
saTesi miwebi.
ufro adre, am adgilis wina mxares iyo
patara xis saparikmaxero, sadac parikmaxerad aqvsent grigolia muSaobda.
mogvianebiT is dRevandel avtobusis gaCerebasTan gadmoitanes da iq parikmaxeri
jer vaxtang (vaxto) Turqias mama, konstantine (kolia) Turqia iyo, Semdeg ki
zestafoneli andro. 90 _ ian wlebSi aqve
axlos, qviSanWalis gzis mxares
zaza Turqiasa da vaxtang goToSias kuTvnili,
betonis filebze mdgar patara vagonSi ganTavsebuli kooperativi, komerciuli maRazia iyo, sadac
gamyidvelad sxvadasxva dros nana janjRava, nana surgulaZe da Sorena aSveTia muSaobdnen.
kantoris ezo sul adre eklebiT iyo
SemoRobili, Semdeg ki Robe gaaumjobeses. momdevno wlebSi ki is winidan liTonis
talRovani furclebiT SemoRobes, romelsac maRaziasTan patara Casasvleli kari hqonda, danarCeni gverdi da ukana mxare ki mavTulbadiT iyo SemoRobili, romelic Tavis mxriv 1,3 metri simaRlisa da
2,5 metri siganis `ugolnikebiT~ Sekrul marTkuTxa CarCoebSi iyo Casmuli,
romlebsac zemoT figurebi hqondaT. adre am ezos didi WiSkaric hqonda oTar janjRavas saxlis win. aq sasoflo
_ sameurneo teqnikis simravle iyo: sxvadasxva markisa da tipis kombainebi,
traqtorebi (`belarusi~, `mtz~, k _ 701,
`dt~, `t _ 150~, muxluxebiani
(`cefebiani~) da sxva) da satvirTo
avtomobilebi, `belarusis~ cicxviani (`komSiani~) eqskavatori, sawamlavi
manqanebi, guTnebi, saTesebi, kultivatorebi, farcxebi, diskebi, saTadarigo
nawilebi, asawevi meqanizmi (e.w. `tali~), didi, satvirTo manqanebis saswori,
sawvavis avzebi, aseve mudmivi Sroma da garja am (da aseve sxva) adgilebis
ganuyofeli simboloebi iyo. kantoris gverdiT didi xe idga, mis qvemoT ki
`skameikebi da stoli~ dadges. adre axlandel birJasTanac iyo maRali xe, romelic
mere moWres da misgan farcxi gaakeTes. aq, imdroindel kolmeurneobaSi mezobeli
soflebidanac muSaobdnen meqanizatorebi, mZRolebi, gamremonteblebi, agronomi,
muSebi. bolo dros meqanizatorebi (traqtoristebi) iyvnen: adgilobrivebi _ vitali
rurua, Saqro quTaTelaZe, romani surgulaZe, satvirTo avtomanqanis (`kamazis~)
mZRoli robert (demuri) janjRava, avtobusis mZRoli gulTaS ratiani da sxvebi;
sxva soflebidan da abaSidan meqanizatorebi iyvnen: gia (gialo) gegeSiZe, zaur
zaqraZe, mogel mindaZe, rezo migineiSvili, noSrevan, emzar (gulwiTela) da nodar
gabelaiebi, mamuka TedoraZe, gamremontebeli nukri lasareiSvili, sawyobis gamge
jondo Todua (adre gamgeebi iyvnen akaki
Tofuria, buWa surgulaZe, Jora
SalvaZe) da sxvebi, ufro adre ki aq sxva
mravali adamiani muSaobda. koleqtivSi muSebi gaerTianebuli iyvnen ramodenime
brigadaSi, romlebsac brigadirebi xelmZRvanelobdnen, kerZod: jemal Todua, ivane
arvelaZe, mamia janaSia, murman SaTiriSvili, bondo loria. yanebSi dadiodnen
meveleebi (magaliTad sergo xaJomia, SoTa koxreiZe, kowia grigolia), romlebic
mas pirutyvisagan mwyemsavdnen. koleqtivSi da sxvaganac warmatebul muSebs
aZlevdnen fulad premiebs, sigelebs, medlebs, zogjer maT gazeTebSic werdnen,
iSviaTad televiziiTac gamoaqveynes. maSin komunisturi partiis wevroba TiTqmis
savaldebulo iyo. imdroindel kolmeurneobis farTobebSi mravali saxis mosavali
mohyavdaT: umetesad simindi, aseve Wvavi, Svria, xaxvi, Warxali (boloki),
kitri, pomidori, lobio, rehani, gerani, bazeliki; ufro adre ki bamba da rami,
romelTac kolmeurneebi uvlidnen da maT SromadRes, xelfass uwerdnen. Sromis meti
wili meqanizebuli iyo, ramodenimejer yanebSi sasuqi Sesaferisi
TviTmfrinavebiTac ki moayares, romlebic abaSis asafreni zolidan mofrinavdnen.
farTod gamoiyeneboda azotiani, fosforiani da kaliumiani sasuqebi, herbicidebi,
Sxam _ qimikatebi da mcenareTa dacvisa da movlis sxva saSualebebi. nakveTebSi
da kolmeurneobis kantoris ezoSi drogamoSvebiT skolis moswavleebic dahyavdaT
samuSaod. soflelebs yanebi gapirovnebuli hqondaT, romelTac koleqtivi xnavda,
farcxavda, diskavda, Tesavda, akultivaciebda, sasuqs ayrida, patronebi ki
Toxnida da mosavals iRebda. siminds yanebSi texavdnen da ramodenime dRiT
konebisagan mowyobil did kaloebSi inaxavdnen, Calas ki iqve zvinavdnen. rodesac
traqtori moiclida da mas Tavmjdomare nebas darTavda, masze mibmul `lafets~
datvirTavdnen da mosavali sawyobis ezoSi mihqondaT. koleqtivSi momuSaveT
dawesebuli hqondaT gegma, e. w. minimumi, romliTac gaTvaliswinebuli raodenobis
mosavals Tu ver moiyvandnen, maSin mTel mosavals (simindi, Cala) koleqtivSi
Caabarebdnen, xolo Tu am gegmas gadaaWarbebdnen, am SemTxvevaSi namatis 30% _ s
Sin gaatandnen, danarCens kolmeurneobaSi daatovebinebdnen. 80 _ iani wlebidan
ki es wesi abaSis maSindelma raikomis mdivanma, guram mgelaZem Secvala da
kolmeurneebs moweuli mosavlis naxevars aZlevdnen, mxolod maT garkveuli raodenobis yveli Tu
xorci unda mieyida saxelmwifosaTvis, es wesi aseve sxva drosac ramdenadme
Secvlila; yovelive aRniSnuli mosaxleobaSi garkveul ukmayofilebas iwvevda. 70 _
ian wlebSi eduard SevardnaZis iniciativiT abaSasa da foTSi ganxorcielda e. w.
abaSisa da foTis eqsperimentebi, romlis drosac mosaxleobas kerZo sakuTrebaSi
misces miwebi da cxovelebi, rasac garkveuli mniSvneloba hqonda maSindel
periodSi. sawyobis Senobebsa da ezoSi dayrili mosavlis nawili (simindi, xaxvi)
fuWdeboda da usiamovno suni da orTqli asdioda. erTxel samuSaos Sesrulebis dros
avtoamwe (`amwekrani~) gadabrunda da
misi mZRoli imsxverpla, aseve iyo sxvaTa daSavebisa da Sxam _ qimikatebiT
mowamvlis SemTxvevebic. bolo xanebSi ezos wina WiSkari gaauqmes, samagierod ukan didi sagoravi WiSkari
daayenes, saidanac teqnika moZraobda. mis gverdiT ki patara,DdarajisTvis
gankuTvnili blokis Senoba iyo, romelSic aseve eleqtroSeduRebis (`svarkis~)
aparati inaxeboda. mis ukan ki arteziuli Wa funqcionirebda.
aq winaT,
80 _ ian wlebamde sawyobisa da maRaziis kedlebze gakrul ekranze RamiT, Ria
cis qveS kinofilmebs atarebdnen, romelsac soflis mosaxleoba interesiT
Sescqeroda. maSin kinomeqanikosebi
iyvnen ivliane kaWarava, Semdeg tite
(titiko) CxaiZe (oriveni abaSidan iyvnen), aseve leri anakiZe (marneli).
imdroindeli filmebi Zalian grZel, gamWvirvale daxveul lentebze iyo Cawerili
erTmaneTisagan mcired gansxvavebuli naxatebiani kadrebis saxiT, es xveuli
saTanado kinoaparatSi brunavda da mZlavri naTuriT misi moZravi gamosaxuleba
linzebis gavliT ekranze efineboda, am dros xmac ismoda. denis Semosvlamde kinoebs
eleqtrogeneratoriT uCvenebdnen. bolos ki filmebi ukve axali kantoris darbazSi
tardeboda.
1991 wels, saqarTvelos damoukideblobis gamocxadebisa da ssrk _
is daSlis Semdeg wlebSi, qveyanaSi
Seqmnilma socialur _ ekonomikurma krizisma, omebma da saerTod maSindelma
mdgomareobam rogorc mTeli qveynis masStabiT, aseve Cvens sofelSic daangria da
gaapartaxa kolmeurneoba (1994 wels),
teqnikis nawili Seisyides, nawili ki daimsxvra da miiTvises. sawyobebi
daangries, wina mxares mdgari berketis sawyobi marina Toduam Seisyida, daSala
da waiRo. bolos Seiqmna agrofirma, romelic formalurad amxanagobis saxeliT ramdenime
xans arsebobda, mas sofelSi nakveTebic aqvs, misi xelmZRvaneli karlo guguSvili
(abaSidan) iyo. ukve yofili kolmeurneobis ezos irgvliv Semovlebuli mavTulbade
axsnes da dainawiles, xolo wina liTonis RobiT sasaflaos wina mxaris nawili
SemoRobes. iq mdgari xeliT sabrunebeli asawevi meqanizmi, e.w. `tali~, dRes ezos ukan dgas, xolo maRaziisa da
sawyobebis nangrevebi traqtorebiT mTlianad gawmindes. aseve aq 2010 wlis bolos, dekemberSi, skolisaken sam mwkrivad darges nosiridan motanili feixoias nergebi, Robis
gayolebaze ki wiwvovani mcenareebi, am dros ukve es adgili axali RobiT iyo
SemoRobili.
dsads
ReplyDelete